Liiges.ee-logo  
est rus
Reumatoidartriidi (RA) mõiste Diagnoosimine Ravi RA ennetamine Elu RAga Testi end Lugemiseks

Kas RA korral võib esineda ka tüsistusi?

Kauakestnud ja ravita jäetud või ravile raskesti alluva RA korral võivad tüsistustena tekkida:


Osteoporoos ehk luuhõresus

RA põhjustab kolme laadi luukahjustust.

  • Üldine ehk kogu luustiku luutiheduse langus tingituna põletiku olemasolust organismis, sest vereringega luustikku levivad põletikuained takistavad luukoe pidevat uuenemist.
  • Luutiheduse langus liigeselähedastes luupiirkondades, mis tekib luu ainevahetuse intensiivistumise ja põletikus osalevate rakkude kogunemise tõttu säsis. Samuti soodustab luude hõrenemist haigestunud liigeste vähenenud liikuvus.
  • Liigesepõletik ja pannuse areng soodustab erosioonide ehk usuuride tekkimist liigeselähedases luukoes.

Luuhõrenemist soodustab ka RA ravi glükokortikosteroididega (GKS). Umbes pooltel prednisolooni ja metüülprednisolooni tarvitajatel hakkab luutihedus langema tavaliselt juba 3...6 ravikuu jooksul.

Suurimat luukadu on leitud lülisambas ja roietes. GKS-id on RA raviskeemis peaaegu alati asendamatud, sest neil on tugev põletikuvastane toime ja omadus kaitsta liigeseid erosioonide tekke eest. Kuigi GKS-id põhjustavad luuhõrenemist, peab neid ravimeid ägeda haiguse korral siiski kasutama. GKS-i ravidoos peaks olema nii suur kui vajalik ja nii väike kui võimalik. On välja töötatud meetmeid, kuidas GKS-idest tingitud luuhõrenemist vältida ja ravida.

Luutihedust mõõdetakse lülisamba piirkonnast DEXA meetodil. Kui luu mineraalne tihedus (LMT) on GKS-i tarvitajal madalam kui -1,5 ühikut, tuleks alustada luuhõresuse ravi.

 

Meetmed GKS-idest tingitud luuhõresuse ennetamiseks

  • Tarvita toiduks küllaldaselt kaltsiumiallikaid (piimatooted, kala, lehtköögiviljad jmt).
  • Väldi suurtes kogustes toiduaineid, mis väljutavad kaltsiumi organismist (kohv, tsitruselised puuviljad, mahlajoogid, äädikas, keedusool jmt).
  • Hoidu suitsetamast ja liigsest alkoholist.
  • Väldi kukkumisi:
    • eemalda kodupõrandalt libisevad põrandakatted ja konarused, vajadusel ka lävepakud
    • kasuta vannitoas turvakäsipuid
    • väldi libeda tallaga jalatseid
    • vajadusel kasuta väljas liikudes tugikeppi ja kinnita libedal ajal selle otsa libisemisvastane teravik
    • ära roni taburetile; kui on vaja kõrgemalt asju kätte saada, kasuta kolmnurkredelit
  • Tee iga päev osteoporoosi pidurdavaid võimlemisharjutusi.
  • Tarvita kaltsiumi 1500 mg päevas.
  • Tarvita D-vitamiini 800 TÜ päevas.
  • Aruta arstiga, kas on vaja alustada luuhõresuse ravi.


Amüloidoos

RA ja teiste krooniliste põletikuliste haiguste korral tekib maksas põletiku tõttu mitmesuguseid valguühendeid, millest üks – amüloid – omab võimet ladestuda kudedes.

Amüloid ladestub:

  • geneetilise eelsoodumuse korral
  • juhul, kui RA-i ei ravita või
  • hoolimata ravist püsib põletikuprotsess aktiivsena

Amüloid ladestub kõikidesse keha elunditesse, sagedamini:

  • neerudesse
  • seedekulglasse: maost pärasooleni, samuti maksa, kõhunäärmesse
  • põrna
  • kilpnäärmesse
  • nahaalusesse rasvkoesse

Seedekulgla kahjustuse korral tekib kõhulahtisus vaheldumisi kõhukinnisusega. Neerude tabatuse korral kujuneb neerupuudulikkus.

Amüloidoos on adekvaatse RA raviga ennetatav, sest siis ei teki maksas organismi ladestuvaid põletikuaineid.

Viimastel kümnenditel on amüloidoosi esinemine järsult vähenenud seoses tõhusate RA ravimite kasutuselevõtuga.


Aneemia ehk kehvveresus

RA haigetel esineb sageli mõõdukas kehvveresus – vere hemoglobiinisisalduse langus. Aneemia põhjusi on palju.

Kehvveresus võib olla tingitud põletikust organismis. Aneemia raskusaste on otseses seoses RA aktiivsusega. Rauapreparaatide sissevõtmine sel juhul ei aita, kuna organismi rauavarud on täitunud. Aneemia paraneb liigesepõletiku tõhusa raviga.

Teiseks sagedaseks kehvveresuse põhjuseks RA korral võib olla seedetrakti haavand ja seedetrakti verejooks, mida soodustavad RA ravis kasutatavad põletikuvastased ravimid. Haavandi ennetamiseks tuleks koos nende rohtudega tarvitada limaskesta kaitsvaid ravimeid.

Kehvveresust võib süvendada samaaegne verekaotus menstruatsioonide või hemorroidide kaudu.

Kehvveresuse sümptomid on:

  • nõrkus
  • kiire väsimine 
  • naha ja limaskestade kahvatus
  • pearinglus
  • südamekloppimine

Nende nähtude tekkides tuleks kiiresti pöörduda arsti poole.


Silmapõletik ja suukuivus

Aastaid kestnud RA korral võib tekkida suu, ülemiste hingamisteede (hingetoru ja bronhide) ning silmade kuivus. Sellist RA kõrvalnähtu nimetatakse kuivaks sündroomiks, ka sekundaarseks ehk teiseseks Sjögreni sündroomiks (kuiv sündroom võib esineda ka iseseisva haigusena).

Limaskestakuivuse põhjuseks on sülje-, lima- ja pisaranäärmete kahjustus autoimmuunse põletiku tõttu.

Silmad on põletikulise välimusega: punetavad, kipitavad, neis on liivatera tunne. Raviks kasutatakse tehispisaraid, et silma limaskest oleks niiske ja kaitstud infektsioonide eest.

Suukuivus tekitab raskusi toidu närimisel ja neelamisel, ka rääkimisel (keel naksub). Hammastel võib tekkida väljendunud kaaries. Raviks on hoolikas hammaste ja suuõõne hügieen peale iga toidukorda, suhkruvaba närimiskummi närimine, suuõõne libestusgeelid e tehissülg, sage lonksukaupa joomine, banaanide söömine.

Ülemiste hingamisteede kuivuse tõttu võib sagedamini esineda bronhiiti, hingetorupõletikku, köha. Raviks on niiskusrohke õhu sissehingamine (nt aurusaun, inhalatsioon, ruumide õhu niisutamine).


RA ja südame tervis

RA haigetel esineb eluiga lühendavaid südame ja veresoonkonna haigusi poole sagedamini kui liigesepõletikku mittepõdevatel inimestel.

See on seotud tavalisest kiirema ateroskleroosi e veresoonte lupjumisega. Kaugelearenenud RA korral on veresoonte seintes leitud rohkem ateroskleroosi, eriti kui haigus on kahjustanud ka siseorganeid.

Ateroskleroosi tekke üldisteks riskifaktoriteks on:

  • suitsetamine
  • kõrge vererõhk
  • suhkurtõbi
  • vererasvade kõrge tase
  • suur kehamassiindeks

RA haigetel on täiendavaks riskifaktoriks põletiku kõrge aktiivsus, mida väljendab vereanalüüs – C-reaktiivne valk (CRV).

Ateroskleroos hakkab kiirenema juba enne RA sümptomite täielikku avaldumist. Juba varase artriidi haigetel, kellel haigus on kestnud alla 1 aasta, on leitud arteriseina muutused, vererasvade kõrge tase ja nende omavaheliste suhete häirumine, mis on olulised lubinaastu tekkes. Autoimmuunse põletiku ja suitsetamise koosesinemisel on arterite seinte kahjustus suurem.

Kui ravida varast artriiti haiguse kulgu tõhusalt mõjutavate ravimitega ühe aasta jooksul, vähenevad varased aterosklerootilised muutused oluliselt ja vererasvade tase normaliseerub.

Ateroskleroosi väljakujunemise takistamiseks on oluline võimalikult varajases RA arengujärgus kõrvaldada riskifaktorid: kõrge vererõhk, suitsetamine ja haiguse põletikuline aktiivsus.

Teksti autor dr. Piia Tuvik, reumatoloog

Algusesse

.
Viimati muudetud: 28.03.2014 SisukaartRoche