Liiges.ee-logo  
est rus
Reumatoidartriidi (RA) mõiste Diagnoosimine Ravi RA ennetamine Elu RAga Testi end Lugemiseks

Diagnoosimine

Kuidas arst diagnoosib haigust?

Arst kuulab patsiendi kaebusi, vaatleb teda väliselt ja määrab analüüsid ning uuringud.

Sageli on haiguse äratundmine lihtne, kuid mõnikord kulub õige diagnoosini jõudmiseks rohkem aega.

RA äratundmise abistamiseks töötati Ameerika Reumatoloogia Kolleegiumi poolt 1987. aastal välja kriteeriumid:

  • Hommikune liigesejäikus kestvusega vähemalt 1 tund pärast ärkamist 6 nädala vältel
  • Kolme või enama liigesepiirkonna artriit (liigesepõletik) 6 nädala vältel
  • Vähemalt ühe liigesepiirkonna artriit labakäte liigestel 6 nädala vältel
  • Vähemalt kahe liigesepiirkonna sümmeetriline artriit 6 nädala vältel
  • Reumatoidsõlmede olemasolu
  • Positiivne reumatoidfaktor (RF) vereseerumis
  • RA-le iseloomulikud muutused liigeste röntgenülesvõtetel

Nende kriteeriumite abiga on hõlbus ära tunda aastaid kestnud RA-i. Juba aastakümneid arvatakse, et nende kriteeriumite järgi haigust diagnoosides, on liigeskahjustus juba tekkinud ja diagnoos hilinenud. Seetõttu pööratakse suurt tähelepanu varasele artriidile, et diagnoosida ja alustada RA ravi võimalikult vara, vältimaks liigestes RA-le iseloomulike liigesdeformatsioonide teket ja invaliidistumist.

Varaseks artriidiks loetakse liigeshaigust, mis on kestnud 3 kuud.

RA varaseks diagnoosimiseks ja optimaalse ravitulemuse saavutamiseks töötati 2010. aastal Euroopa Reumavastase Liiga ja Ameerika Reumatoloogia Kolleegiumi poolt välja uued RA klassifikatsioonikriteeriumid.

Varane artriit ei ole alati reumatoidartriit ja ka RA ei alga alati klassikaliste tunnustega. Uute kriteeriumite aluseks on olemasoleva haiguspildi kirjeldamine, RA-ga seonduvate laborianalüüside olemasolu ja haigustunnuste intensiivsuse skoorimine, et leida tõenäosus RA tekkeks või olemasoluks. Uus süsteem vähendab oluliselt reumatoidartriidi diagnoosimise hilinemist.

Vereanalüüsid

  • Põletikunäitajad: erütrotsüütide settereaktsioon (ESR), C-reaktiivne valk (CRV) jt. Põletikunäitajad osutavad organismis esinevale põletikule või koekahjustusele, kuid ei selgita selle iseloomu. RA korral põletikunäitajad enamasti ületavad normiväärtusi.
  • Reumatoidfaktor (RF) on antikeha (immuunsüsteemi poolt toodetud valgumolekul), mis RA puhul esineb 75...80%-l haigetest. RF-i olemasolu veres ei ole RA-i tõestavaks tingimuseks, kuna esineb ka paljude teiste haiguste puhul ja ka tervetel, eriti vanemas eas. Kui liigeshaigel leitakse vereseerumis RF, siis haigust nimetatakse seropositiivseks, kui ei leita, siis on haigus seronegatiivne. RF-i roll haiguse kujunemises pole selge, aga on leitud, et seda toodetakse haigestunud liigese sisekesta rakkudes. RF-i leid liigesepõletikuga haigel kinnitab RA diagnoosi, kuid RF hulk veres ei näita haiguse aktiivsust ning RF korduv määramine pole üldiselt vajalik.
  • Tsüklilise tsitrulleeritud valgu vastased antikehad (anti-CCP). On kasutusel alates 2000. aastast. Anti-CCP leidumine vereseerumis võib eelneda RA vallandumisele. Anti-CCP on üsnagi ainuomane RA-le – 98%-l liigeshaigetest, kel esineb anti-CCP, areneb või on RA. Koos RF-ga on see analüüs väga oluline RA äratundmiseks varase artriidi faasis.
  • Vajadusel tehakse veel muid analüüse teiste liigesepõletike eristamiseks. Samuti kontrollitakse analüüse, mis väljendavad siseorganite (maksa, neerude) funktsiooni.

Uuringud

Tavaliselt tehakse RA puhul röntgenipilt labakätest ja -jalgadest. RA-le iseloomulikud liigesemuutused ilmnevad kuni poole aasta jooksul peale liigesepõletiku teket. Seega pole tavalistest röntgenipiltidest palju kasu haiguse varases järgus. Varase RA korral võimaldab liigesepõletikku nähtavaks teha liigeste ultraheliuuring ja tuumamagnetresonantstomograafia (MRT).

Teksti autor dr. Piia Tuvik, reumatoloog

Algusesse

.
diagnoosimine
Viimati muudetud: 28.03.2014 SisukaartRoche