Liiges.ee-logo  
est rus
Reumatoidartriidi (RA) mõiste Diagnoosimine Ravi RA ennetamine Elu RAga Testi end Lugemiseks

Abivahendid

Tegevused, mis enne reumatoidartriidi (RA) diagnoosi tundusid igati lihtsad, võivad osutuda päris rasketeks.

Inimeste igapäevaelu hõlbustamiseks, liigesdeformatsioonide tekke vältimiseks või süvenemise vähendamiseks on valmistatud erinevaid abivahendeid, mis võimaldavad vähendada tegutsemispiiranguid ja valu, kompenseerida alanenud liigesfunktsiooni ning soodustada iseseisvat tegutsemist.

Tavapäraste elektriliste vahendite (pesumasin, nõudepesumasin, köögikombain, akudrell, elektriline konserviavaja) kasutamine vähendab frustratsiooni ja ajakadu ülesannete täitmisel ning suurendab iseseisvust.

Kõige enam läheb vaja toiduvalmistamise, söömise ning hügieenitegevustega seotud abivahendeid.

  • Sobilikud on universaalsed tooted nagu aurupott, kartulikoorija, serveerimislaud, toolredel, vannilaud jne.
  • Spetsiaalsest kauplusest võiks muretseda ergonoomiliselt kavandatud noa, käärid, avajad jpm.
  • Soovitav on kasutada jämedama ja mittelibiseva käepidemega ja võimalikult kergeid esemeid ning alati teravaid lõikevahendeid.

Haiguse ägenemisel võib vaja minna liikumisabivahendeid.

  • Tuleb jälgida, et see oleks õige pikkusega. Kepi/kargu pikkuse määramiseks lastakse käsi lõdvalt alla rippuma ning hoitakse keha sirge. Pikkus on õige, kui käepideme ülemine serv on ülemise randmejoone kõrgusel.
  • Karku kasutatakse haige jala vastaspoolses käes.
  • Kui kargu kasutamine on võimatu tasakaaluhäirete või väljendunud deformatsioonide ja valu tõttu, tuleb kasutada rulaatorit. Kui jalale on vaja koormust vähendada, siis tuleb kasutada ainult kõrget tugiraami või karke. Madal rulaator sobib teistel juhtudel.
  • Loodud on ka spetsiaalsed liigesehaige kargud – „reumaatiku kargud“. Nende puhul toetatakse kargule küünarvarrega, mis võimaldab koormuse eemaldamist randmelt ja sõrmedelt.
  • Libedaks ajaks peab olema kepile kinnitatud mittelibisev jääteravik turvalisuse säilitamiseks. Turvalist liikumist aitavad libedal ajal säilitada ka spetsiaalsed libisemisvastased tallad välisjalanõudele.
  • Liikumist hõlbustab ka kolmerattaline jalgratas.

Liigesetoed kätele ja jalgadele

  • Lahastamise eesmärgiks on liigese toetamine, valu ja pinge vähendamine, sidemete ja nõrkade lihaste kaitsmine, moonete vältimine. Sobivate lahaste kasutamine parandab koduste, töö ja vabaaja tegevuste sooritamist. Lahaseid tuleb hakata kasutama varakult, juba haiguse alguses, enne deformatsioonide tekkimist.
  • Randmelahast ja/või puhkelahast kasutatakse järjepidevalt haiguse ägedas faasis, kui paljud liigesed on põletikus, kuid eemaldatakse mitmel korral päevas võimlemisharjutuste tegemise ajaks, et säilitada liigeste liikumisulatus. Rahulikus faasis kasutatakse lahast tegevuste ja tööde ajal, mis tunduvad muidu liiga rasked või tekitavad valu ja eemaldatakse kergete tegevuste ajaks, et säilitada randme liikuvus ja lihasjõud. Lahas peab olema korralikult randme ligi, et säilitada tegutsemise ajal sobiv asend, vältida painutust ja võimaldada koormuse jaotumist. Lahase kasutama hakkamise alguses võib tunduda, et käteosavus väheneb, kuid lahasega kohanedes olukord muutub.
  • Lahaseid kasutatakse peale randmete ka sõrmedel, kaelal, küünarliigestel, põlvedel ja hüppeliigestel. 
  • Tallatugede kandmise eesmärgiks on jalavõlvide, hüppeliigeste normaalse asendi toetamine, valu ja pingete vähendamine. Kui jalad on erinevad või neil esinevad suured deformatsioonid, siis tuleks teha jala järgi valmistatud individuaalsed tallatoed. Täpsemalt saab talatugesid teha ja nõuandeid saada, kui jalgu on uuritud elektroonselt, kas spetsiaalsel kõnnirajal (jala koormusjaotuse kompleksanalüüsiga Tartu Ülikooli Kliinikumi või Ida-Tallinna Keskhaigla polikliinikus) või seisuplaadil (kutsutakse ka pedomeetriliseks uuringuks).
  • Põletikulise hüppeliigese korral läheb sageli vaja hüppeliigese koormust vähendavat ortoosi.

Varba- ja jalavalude korral kasutatakse kingades geelist talda, päkaalust patja, pehmendusi varvaste ümber, kannalahast ja suurvarba ööortoosi.

Abivahendite ja liigestugede kohta oskavad parimat nõu anda tegevusterapeut, ravi- ja taastusarst ning füsioterapeut. Jalaprobleemide osas nõustavad lisaks eelpool mainitud inimestele ka jalaravi õed ning tihti soovitatakse siiski pöörduda jalaluuringule (jala koormusjaotuse kompleksanalüüsile või podomeetriale) spetsialisti nõu saamiseks ja spetsiifilisteks abivahenditeks. Kahjuks ei kompenseeri haigekassa jalauuringuid.

Teksti autor Piret Laur, tegevusterapeut

.
Viimati muudetud: 28.03.2014 SisukaartRoche