Liiges.ee-logo  
est rus
Reumatoidartriidi (RA) mõiste Diagnoosimine Ravi RA ennetamine Elu RAga Testi end Lugemiseks

Vaimne tervis

Inimene on tervik ja iga kehaline kogemus puudutab ka meie mõtteid ja tundeid. Tundes oma kehas aistinguid või mõeldes oma kehast, kogeme emotsioone ning püüame uuesti mõtestada olukorda.

Saades teada endal esinevast kroonilisest haigusest, on paljudel inimestel sellega väga raske leppida. Leppimatu suhtumine aga hoiab kinni jõudu ja energiat, mida võiks kasutada haigusest paranemiseks. Haigusega leppimine ei tähenda haigusega rahul olemist. Haigusega leppinud inimene ei takista enam oma paranemist. Tavaliselt võtab aega olukorra aktsepteerimine sügavamal tasandil.

Kohanemisel uue olukorraga võib eristada 4 etappi: 

  • Kriis ja eitus. Inimesele tundub, et see olukord ei ole võimalik, et temaga ei saa selline asi juhtuda. Valmidus ravikoostööks ei ole veel välja kujunenud.
  • Vastupanu. Lootus, et äkki arst eksis, otsitakse teist arvamust, „jaanalinnu sündroom“. 
  • Harjumine
  • Kohanemine. Kujuneb välja hea valmidus ravikoostööks, mis on hea ravitulemuse eelduseks.

 2/3-l RA diagnoosiga inimestest esineb depressiooni ja/või ärevust, võib esineda unehäireid, suitsiidimõtteid, ärrituvust.

Depressiooni ja ärevuse teke on sagedasem haiguse diagnoosimise järgselt, aja möödudes kurvameelsuserisk väheneb. Kui inimene põeb kroonilist haigust, siis enamasti kogeb ta stressi nii kehalisel kui psüühilisel tasandil. Informatsiooni on nii palju, et tahes-tahtmata tekib küsimus, kas stress on kroonilise haiguse põhjus, tagajärg või mõlemad. Igal juhul on parima ravitulemuse saamiseks kasulik stressi vähendada.

Sageli piisab juba oma hirmude teadlikust tunnistamisest ja need ei tundugi enam nii kohutavad.

Teksti on läbi vaadanud ja kinnitanud dr. Piia Tuvik, reumatoloog
.
Viimati muudetud: 28.03.2014 SisukaartRoche